FAQ

Kas viilkatuse puhul piisab katuse tuulutuseks räästa alla jäävas laudises olevatest vahedest?

Üldjuhul ei piisa. Räästa alla jäävatest tuulutusvahedest saadakse tuulutuseks vajalikku õhku. Õhu väljavooluavad peavad paiknema võimalikult üleval, nt katuseharja all katuseviilus või alternatiivina paigaldatakse katuseharjale alarõhuventilaatorid. Juhul, kui eemaldusavad puuduvad, koguneb katuse tuulutusruumi ülaossa sooja ja niisket õhku, mis hiljem ilmade jahenedes kondenseerub niiskusena puitkonstruktsioonidele.

Miks rõhutatakse kõikides juhistes aurutõkke tähtsust?

Üldjuhul on umbes poolte katusega seotud probleemide puhul tegu muude kui tegeliku veeisolatsiooni ehk katusekatte leketega. Kondensatsiooniprobleemid on väga laialt levinud. Kui katusekonstruktsiooni paigaldatakse tihe aurutõke (ka läbiviikude tihendused peavad olema aurukindlad), kaovad taolised probleemid pea täielikult. Mida väiksem on tuulutusvahe pööningu vahelaekonstruktsioonis, seda tihedam peab olema aurutõke.

Kuidas kinnitada hööveldamata punnitud laudadest laudist sarikate külge?

Iga hööveldamata punnitud laud tuleb iga sarika külge kinni naelutada kahe galvaniseeritud ja piisavalt pika naelaga (üldjuhul 75 mm). Kuiva puidu puhul tuleb jätta laudade vahele väikesed praod (1-2 mm) puidu paisumise tarbeks, sest puit paisub ja tõmbub kokku (laius ja paksus) ilmastikuolude muutudes kuni 5-10% võrra. Laudade liitekohad peavad paiknema sarikatel. Juhul, kui kasutatakse otsast punnitud hööveldamata laudu, ei tohi liitekohad olla samas sarikavahes kõrvuti, vaid nende vahele peab jääma 2-3 tervet lauda.

Kas hööveldamata punnitud laudadest laudise võib asendada muu materjaliga?

Hööveldamata punnitud laudade asemel kõlbab bituumenkatte aluseks nii niiskusekindel ehitusplaat kui ka hööveldamata laud teatud eeldustel.
Hööveldamata laua kasutamisel võib endaga teatud riske kaasa tuua see, kuivõrd sirge puitmaterjal on. Niiskusekindla ehitusplaadi mõõdistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida tootja juhiseid. Hööveldamata laud peab olema paksem kui hööveldamata punnitud laud, kuna lauad ei toeta üksteist. Hööveldamata laudadesse tekib kergesti ka vahesid, kui lauad tõmbuvad kuivamisel kõveraks või kui koormus koondub ainult mingile üksikule lauale (nt katusel kõndimisel).

Kas katuselt on vaja lund eemaldada?

Tavaliselt pole elumajade (eramute, ridaelamute ja korrusmajade) katustelt vaja lund eemaldada juhul, kui kattematerjaliks on puistepinnaga bituumenkate. Selliste majade katustes kasutatud konstruktsioonid taluvad lumekoormust ilma probleemideta. Lund pole vaja eemaldada ka lume allakukkumisohu tõttu, kuna puistepinnaga bituumenkatte pealt ei libise lumi maha. Tellis- ja plekk-katuste puhul võib tekkida olukordi, kus tänaval või hoovis liikujate ohutuse tõttu tuleb katustelt lund ja jääd kontrollitult eemaldada, kuna vastasel korral võivad need ohtu seada hoone ümber liikujate elu.

Kas katusekatte asendamisel bituumenkatte või katuseplaatidega tuleb ka laudis välja vahetada juhul, kui aluskonstruktsiooniks on hööveldamata laud, milles esineb sälke ja paindeid?

Juhul, kui laudise alla saab paigaldada iga sarikavahe keskele sobiva suurusega materjali (laud, 50x50 pruss või vastav) ning iga laud kruvitakse läbi katuse nende külge kinni, on võimalik sälke kõrvaldada ja kõik lauad toimivad üheskoos ning laudist pole vaja välja vahetada. Loomulikult tuleb lauad välja vahetada juhul, kui nendes esineb pehastuskahjustusi.

Miks peavad naelad ulatuma läbi aluslaudise?

Juhul, kui papinaela tipp jääb aluslaua sisse, hakkab niiskuse vaheldumisest tulenev puidu paisumine ja kokkutõmbumine vähehaaval naela puidust välja „pressima". Sel põhjusel ilmnevad bituumenkatuseplaatidest kattes vastavad sümptomid (lekked) üldjuhul 10-15 aasta möödudes. Kuna nüüdisaegne katuseplaat on kummibituumenist ja peab vastu kümneid aastaid (40-50 aastat), siis kahandab vale pikkusega nael katuse vastupidavusiga halvimal juhul kümnete aastate võrra.

Miks ei või naelutada plaatide ülaservast?

Plaadid naelutatakse kinni soonte kohalt, mille puhul naelad lähevad läbi kahe plaadi ja samal ajal suruvad plaadi liimpinna tihedalt eelmise plaadi pinna külge kinni. Selliselt on liimumine tagatud ja iga plaat saab kinnitatud 8 naelaga ning plaatide naelutuskohtadest lähtuv rebenemisrisk on välistatud. Juhul, kui naelutus teostatakse ülaservast, võib tormi korral õhuke (liimita ala) ülaserv lahti rebeneda ning kogu katusekate alla variseda.

Miks ei tohi katuseplaate paigaldada laugematele katustele kui 1:5?

Laugemate kui 1:5 katuste puhul võib tekkida selliseid veerõhust tingitud olukordi, kus konstruktsiooni tihedust ei ole võimalik tagada. Laugemate katuste puhul kasutatakse tiheda liitekohaga katteid.

Miks ei tohi katuseplaate paigaldada laugematele katustele kui 1:5?

Laugemate kui 1:5 katuste puhul võib tekkida selliseid veerõhust tingitud olukordi, kus konstruktsiooni tihedust ei ole võimalik tagada. Laugemate katuste puhul kasutatakse tiheda liitekohaga katteid.

Miks on järskude katuste puhul vaja aluspappi?

Ka järsematel katustel võib tekkida nn tõkestatud olukordi, kus vesi ei saa normaalselt katuselt alla voolata. Kõige sagedamini tekivad sellised olukorrad kevaditi pärast lumerikast talve lume sulamise ajal. Siis võivad lumi ja jää tõkestada vee allavalgumist ja katuseplaatide liitekohtadele mõjub veerõhk, mille puhul läbi liitekoha pääsev vesi teeb aluslaudise märjaks ning paisutab seda juhul, kui all puudub aluspapp. Samalaadne ilming võib tekkida hoovihma või tugeva tuulega. Vesi võib tuule mõjul tõusta ka järsku katust mööda ülespoole, põhjustades survet liitekohtadele. Kuna kaasaegne ehitusstiil soosib väga erikujulisi katuseid, lisanduvad detailide teostusega seotud erinevad riskid. Õieti paigaldatud aluspapp tagab ka sellistes olukordades katuse veepidavuse.

Kuidas eemaldada katuseplaatidelt sammalt?

Teatud tingimustes kasvab bituumenplaatidele sammal. Samblakasvu tõenäosus suureneb juhul, kui katuse vahetus läheduses on rohkesti puid. Samuti mõjutab seda ümbritseva pinnase happelisus ja ümbruskonna taimestik. Katuseplaadi pind on kivist ning sammal kasvab ka looduses kividele ja kaljudele. Katuselt on siiski põhjust sammalt regulaarselt eemaldada. Esmaseks abinõuks on harjamine kevadel või sügisel (mitte aga suvekuumuses). Juhul, kui see ei õnnestu, võib sambla eemaldada ka kemikaalidega. Kuna samblaliike on rohkesti, ei mõju kahjuks kõikidele liikidele samad ained (vähemalt saadud kogemused on erinevad). Samblaeemalduseks mõeldud aineid saab ehituskauplustest. Sellisteks aineteks on mh Boracol 10 Rh ja Homeenpoisto1 (Tikkurila).

Minu katuseplaadid on 12 aastat hästi vastu pidanud, kuid miks on nüüd hakanud siin-seal esinema lekkeid?

Kõige tõenäolisemaks põhjuseks on liiga lühikeste papinaelte või klambritega teostatud kinnitus. Juhul, kui naelte (või klambrite) tipud ei lähe lauast läbi, hakatakse neid puidu niiskuse vaheldumise (paisumine ja kokkutõmbumine) tõttu puidust välja „pressima". Plaatide tipud hakkavad vähehaaval irvakile minema ehk teisisõnu - tulevad liimist lahti. Vesi pääseb plaadi alla ja sealt omakorda naelte juurest edasi laudisesse, paisutades laudist ning halvendades olukorda veelgi. Ühendust tasuks võtta Katepal OY-ga.

Kas murdekohti või korstnajalgu võib teha räästaplaatidest?

Murdekohad ja korstnajalad tuleb katta Super-Pintariga (70 cm laiune kummibituumenkate, rulli pikkus 10 m). Räästa-/ harjaplaatidega ei tohi murdekohti ega korstnajalgu teha. Täpsemad juhised leiate pakenditelt või meie kodulehelt.

Miks ei kasutata murdekohtades plekki neelu põhjas?


Murdekohad tuleb teha alus- ja pinnakattega vastavalt juhistele. Plekki ei tohi murdekohtadesse paigaldada. Põhjuseks on metalli suur soojuspaisumistegur. Katuse pinnatemperatuurid võivad suvekuumuse ja talve külmimate päevade vahel varieeruda kuni 130 kraadi ulatuses. Pleki suured soojuspaisumised põhjustavad suuri koormusi pleki kinnitustele ning katete pleki külge liimimiskohtadele. Kuna murdekohta koguneb ka kõige rohkem lund ja jääd, siis koormab see liigselt kohti, kus ka vett liigub kõige rohkem.

Miks räästaserval ja viiluserval lihtsalt ei pöörata pappi üle serva ega naelutata seda kinni?

Põhjuseks on pikaajalised halvad kogemused ja teave, et selliselt tehtud räästas ei pea vastu kaasaegsete kummibituumentoodete kasutusea vältel. Räästa aluslaudise serva löödud naelad „pressitakse" üles ning üle serva keeratud papp võib sellisel juhul kergemini rebeneda. Naela juurest pääseb üle räästa valguv vesi imenduma kõige äärmisele lauale, põhjustades vähehaaval selle pehastumise. Soovitame ilmtingimata pleki kasutamist nii räästaservas kui ka viiluservas.

Miks on räästaribad asendatud räästaplaatidega?

Varem kasutati räästaservade juures rulli pakitud räästaribasid, kuid nüüdisajal soovitame alati kasutada räästaplaate. Lühikest (1 m) räästaplaati on lihtsam käsitseda ja paigaldada otse räästaliinile. Räästaplaat on iseenesest sirgeservaline katuseplaat, mille liitekohad kaetakse järgmise plaadikihi mustriga. Räästa-/ harjaplaat säästab ka materjali, kuna materjalikadu väheneb, sest „ülearustest" räästaplaatidest tehakse murdmise ja rebimise teel harjaplaate (3 tk).

Kas räästaserva võib teha ilma räästaplekita?

Räästaserva võib teha ka ilma räästaplekita, nt kasutades traditsioonilist vorstikujulist räästast. Sellisel juhul kinnitatakse räästa serva külge ristlõikelt poolümar puu, mille ümber pööratakse pinnakattest (Super-Pintari) lõigatud riba (35 cm).
Katte pööramist katuselt otse üle räästaserva ja selle naelutamist laudise esiserva külge me ei soovita ning see ei ole ka meie garantiitingimuste kohane lahendus.

Kas katuseplaate võib paigaldada talvel või muidu külma ilmaga?

Põhimõtteliselt tuleks katuseplaatide paigaldust teostada soojades tingimustes, siis on kindlasti ka lõpptulemus parem. Siiski on mõnikord paigaldustöid vaja teostada ka külmema ilmaga. Sellisel juhul tuleks pöörata tähelepanu järgnevatele seikadele:
1) katuseplaadid ei liimu ilma liimpindade soojendamiseta enne kui järgmisel suvel;
2) katuseplaadid võivad külmast tuleneva jäikuse tõttu paiguti allolevast plaadist osaliselt irvakile jääda, mille korral võib liimpind kuivada ja oksüdeeruda, takistades korralikku liimumist ilma soojendamiseta;
3) üldjuhul liimuvad lõuna-läänepoolsed katuse küljed ka järgmisel suvel ilma probleemideta, kuid probleeme võib ilmneda eelkõige põhjapoolse külje liimumises;
4) läbiviikude, ülestõstete, murdekohtade jms kohtade tihendamine, kus läheb vaja tihendusliimi K-36, on äärmiselt keeruline.
Juhul, kui katuse tegemine jääb sügisesse või talve, soovitame kasutada aluspapina Super-Alusmatto katet ning paigaldada katuseplaate alles kevadel või suvel.

Kas katuse võib jätta talveks vaid aluspapiga kaetult?

Juhul, kui aluspapina kasutatakse Super-Alusmatto katet, võib katuse jätta talveks vaid aluspapiga kaetult. Kui aluspapiks on K-EL 60/2200 või U-EL 60/2200, tuleb eriabinõude rakendamisega kanda hoolt selle eest, et aluspapp püsiks katusel tervena.

Kas vana bituumenpappi võib katuseplaatide all kasutada aluskattena?

Juhul, kui katuse kalle on laugem kui 1:3, ei piisa ainult vanast bituumenpapist aluskatteks mitte mingil juhul. Järsemate katuste puhul võib asja kaaluda katuse kaldest ja vana aluskatte seisukorrast sõltuvalt. Bituumenkatuseplaadile võidakse anda 15-aastane garantii siiski vaid sellisel juhul, kui kasutatakse paigaldusjuhiste kohaseid (või klassilt paremaid) aluskatteid.

Kuidas saaks järsule katusele paidaldada katuseplaate hõlpsamini?

Järsul katusel liikumine on keeruline ja katuseplaatide paigaldamisel jäävad redelid ja tellingud jalgu. Lihtne moodus, kuidas saab jalgade alla libisemistõkked, on järgmine: 1) tellingud peavad olema räästastel ja nendelt tehakse katus sinnamaani, kuhu ulatutakse; 2) juba paigaldatud katuseplaatide peale kinnitatakse sirge pruss (50x100), millesse puuritakse keskele eelnevalt 10 mm auke täpselt 1000 mm tagant. Need augud rihitakse teatud plaadirea tippude kohale. Nimetatud tipud painutatakse üles ja pruss kruvitakse 8x80 mm kruvidega nende painutatud tippude kohalt aluslaudise külge läbi all oleva katuseplaadi. Kruvid keeratakse niivõrd pingule, et pruss üldse ei liiguks. Prussile tõustes ei tohi rikkuda ülespööratud plaadi tippe neil talludes. Samasuguseid prusse kinnitatakse sobivate vahemike tagant töö edenedes ülespoole. Kui esimene katuse külg on kuni harjani tehtud, liigutakse allapoole ja eemaldatakse prussid korralikult; plaaditippude alla jäävad augud tihendatakse K-36-ga. Plaatide liimumises tuleb veenduda eriti siis, kui liimpinna külge on jäänud prahti või kui see on jäänud pikaks ajaks „püsti". Teine katuse külg tehakse samal moel ja prussid eemaldatakse alles peale harjaplaatide paigaldamist.

Kas bituumenkatte puhul on vaja lumetõkkeid?

Tavaliselt ei ole bituumenkatte puhul lumetõkkeid vaja, ka mitte järsu katuse puhul. Juhul, kui projektis on lumetõkked joonestatud, võib ehitusjärelvalveametnik neid seal ka põhjendatult nõuda, nagu ka muid joonistel olevaid detaile. Juhul, kui katusematerjal muutub esialgse plaani kohasest, tuleb arvestada ka muudatusest tingitud teiste seikadega. Teisiti öeldes, kui plekk-katus muudetakse bituumenkatteks, tasub joonistelt kõrvaldada ka lumetõkked.

Bituumenpapp- ja plaatkatuste puhul tõkestatakse lume allakukkumine puistepinnaga. Seda isegi niivõrd tõhusalt, et kui keegi soovikski, et lumi sealt alla valguks, ei tule see sealt alla ilma labida abita või sulamata.

Miks Katepal ei soovita lumetõkete paigaldamist bituumenkatusele?

Lumetõkete eesmärk on takistada lume ja jää allakukkumist katuselt. Kuna bituumenkattelt lumi ja jää alla ei valgu, on täiesti mõttetu teha auke tervesse katusesse. Lumetõkked paigaldatakse üldjuhul räästa lähedusse, kus voolab kõige rohkem vett ning esineb jääd, põhjustades ka veetõkestust kõige rohkem. Seetõttu ei ole tihenduse seisukohalt kriitilises piirkonnas otstarbekas teha asjatuid auke katusematerjali.

Milline on õige aluskatte paigaldussuund?

Aluskatteid võib paigaldada nii horisontaal- kui vertikaalsuunas. Kõige tähtsam on see, et liitekohad oleksid tihedad. Selleks, et liitekohad saaksid tihedad, peavad kõrvuti asuvad aluskatte ribad olema sirgelt ja ühtlaselt pingul. Järskude katuste puhul soovitame voltide vältimiseks vertikaalsuunalist paigaldust

Millest tulenevad väikesed voldid horisontaalselt paigaldatud aluskattes?

Horisontaalse paigalduse puhul on aluskatte kinnitamine täiesti sirgelt väga raske - mida järsem katus, seda raskemaks see muutub. Järsu katuse puhul on aluskatte pingutamine horisontaalse paigalduse puhul ka väga keeruline. Seega tekivad väikesed voldid juhul, kui aluskate jääb pisutki lõdvalt või „teeb käänakuid".

Miks on kummibituumen parem kui puhutud bituumen?

Kummibituumen on modifitseeritud bituumen. Modifitseerimiseks kasutatakse SBS-elastomeeri. Kummibituumen on elastne ka külmades oludes (enamiku toodete puhul on katkemisvenimus 30-kraadises pakases üle 30%), see talub UV-kiirgust märgatavalt paremini kui puhutud bituumen ning selle pehmenemispunkt on kõrgem kui puhutud bituumenil. Kasutusiga kummibituumentoodetel võrreldes puhutud bituumenist valmistatud toodetega on paljudel juhtudel koguni kahekordne. Katepal valmistab nüüdisajal kõik bituumenpapid ja -katuseplaadid kummibituumenist.

Kõige üldisemad vead/ nendest tulenevad probleemid

Toode on paigaldatud liiga laugele kallakule.

Lekkeprobleemid, kuna katusele mõjuv veerõhk on laugete katuste puhul suurem. Kattematerjali valikul tuleb alati täpsustada esmalt kasutatava katusematerjali puhul nõutav miinimumkalle.

Vale (liiga lühike) naela pikkus.

Liiga lühikesed naelad „pressitakse" vähehaaval aluslaudisest üles ja samas kergitab see peal olevat pappi või katuseplaati, avades liitekohad.

Kinnitus klambritega.

Klambripüstolil pole löögisügavuse piirajat, vaid naelutussügavust reguleeritakse kompressori rõhuregulaatoriga. Sellisel juhul upub klamber pehmes puidus liiga sügavale (lõikub läbi papi või katuseplaadi) ning kõvemas puidus ja oksakohtadel liiga vähe, jäädes „kandma" peale tulevat pappi või katuseplaati.

Alamõõdistatud või ebapiisav tuulutus pööningu vahelaes.

Katusekonstruktsioonidesse koguneb niiskust ja aluslaudise paisumine suureneb. Halvimal juhul tekivad juba väga lühikese aja jooksul pehastuskahjustused. Võib ilmneda ka kondensatsioonilekkeid.

Puudulik aurutõke.

Konstruktsioonidesse pääseb niiskust (eriti talvistes oludes), mille tagajärjeks võivad olla rasked kondensatsiooniilmingud ja/või pehastuskahjustused.

Katuseplaadid on murdekohtades murdekoha aluspapi külge liimimata.

Lekkeid ilmneb kõige sagedamini neelupiirkonnas, peamiselt esmalt kevadel lume sulamisfaasis ning hiljem ka hoovihmadega aastaringselt.

Aluslaudis on naelutatud kinni liiga pingule.

Halvimal juhul tõusevad lauad üles esimese väga märja sügise jooksul ning veeisolatsioonis tekivad rebendid ja sellest tulenevalt ka veelekked.

Aluslaudis liiga õhuke või jätkukohad ei paikne toel.

Konstruktsioon ei talu tavapärast liikumist katusel ning veeisolatsioonis võivad tekkida rebendid kas seal liikudes või lume ja jää mõjul.

Korstnajalad on tihendatud vastupidiselt juhistele.

Lekked korstnajalas.

Katuseplaadid on naelutatud kinni plaatide ülaservast.

Naelad lähevad ainult läbi ühe katuseplaadi ega suru katuseplaadi liimpinda eelmise plaadi vastu. Halvimal juhul võib tormistes tingimustes kogu katusekate lahti tulla.

Kangekaelseid vääruskumusi ja väiteid:

Papinael ei tohi tulla läbi aluslaudise.

VALE, nael peab tulema läbi laudise!

Punnitud lauad tuleb lüüa pingule aluslaudist tehes.

VALE, kuivale puitmaterjalile tuleb jätta paisumisvaru laudade vahele (1-2 mm).

Viil- ja kelpkatuste puhul liigub õhk räästalaudade vahedes, seega tuulutus toimib.


VALE, kui katuseharjal ei ole tuulutuse eemaldusavasid, koguneb niiskus katuseharja alla mittetuulutatud õhuruumi ülaossa.

Järsuharjalise katuse, mille lagi on katuse suunas viltu, tuulutus toimib räästaste kaudu piisavalt.

VALE, katuseharjal peavad olema eemaldusavad ja õhk peab pääsema kõigist sarikavahedest välja (vajadusel tuleb rajada katuseharja suunaline tuulutuskanal).